Ülevaade seemendatud munemiskontrollita mesilasema kohta.
Sellised emad hoitakse ammperes kinni 6 päevani ja siis seemendatakse. Peale seda lastakse neil saatjatega puuris olla veel kaks päeva, misjärel võib nad klientidele laiali saata. Kui seemendusel läheb midagi viltu, siis sellistest emadest 98% sureb 48h jooksul peale seemendust.
Mingi väike osa emadest võib ka hiljem välja minna (septitseemia) või kiratsema jääda (munajuhade ummistused). Mesilasemad, kes on 8 päeval elus, nendest hakkab 90% normaalselt munele.
10% on normaalne kadu, looduslikult on kaoprotsent palju suurem ja kui juhtub väga kehv suvi, siis lausa kohutavalt palju suurem.
Miks on vaja selliseid mesilasemasid? Seemendus on ennekõike möödapääsmatu aretustööriist, aga ei pea ainult seda olema. Munemiskontrollita seemendatud emad on odav viis saada kindel tulemus (üsna kindel, sest alati on mingeid uinunud geene mis aktiviseeruvad või vastupidi):
1. Mõne liini paljundamiseks, odavaim viis saada peotäis kontrollitud paarumisega emi.
2. Näiteks, tahan, et mul oleks koduhoovis ja ka naabri juures sellised mesilaspered, kellelt mett võttes ei pea ülejäänud pererahvas tuppa peitu pugema. Vabaltpaarunud materjaliga seda garanteerida ei ole võimalik.
3. Igasugused ristandid meekorjeks, nt kraini ema ja itaalia lesed.
4. Vähesem sõltuvus ilmast. Niipalju ilm ikka mõjutab, et lese kahe nädalaseks saamiseni võiks olla igapäevaselt mõlemat korjet.
Poolas on näiteks selliste emade kasutamine üsna populaarne, kusjuures Poola mesindusprogramm maksab mesinikele 50% mesilasperede arvu piires mesilasemade ostuhinna välja, aga ainult munemiskontrolliga emade ostul. Nüüd olukorras, kus mesinik peab valima, kas võtta tasuta vabaltpaarunud ema või osta oma raha eest munemiskontrollita, kuid kontrollitud paarumisega ema, siis sellises olukorras on munemiskontrollita emade turg ikkagi populaarne ja omab õigust eksistentsile.
Poolakad on selles mõttes lausa tänapäeva mesinduspioneerid, et nad on esimestena maailmas pannud püsti seemendatud emade “liini” tootmise.