Teel ravimisvabade mesilaste poole. 2021 – 2023 arengud.

Mõnikord mesinikud kurdavad, et kolm korda aastas varroalesta vastu ravimine enam ei aita talvekadude vastu. Siin on kindlasti halbade asjaolude teema, aga murelikuks teeb see ikkagi. Parasiitlesta ravi ei ole 100% tõhususega ja see mis ei tapa, teeb ainult tugevamaks. Ravimine on pikas perspektiivis nagu kontrollimatu tulekahju kustutamine, mis lõpeb varem või hiljem tuha loputamisega. Ma ise pole kunagi kolm korda ravinud ja oma mesilas teen kõik selleks, et ravikordi hoopis vähendada ja loobuda ravimisest üldse. Mul on ju ikkagi elustiilimesila, st maailmavaatelised põhimõtted enne ja alles siis kasumlikkus.

2021 aastal lugesin suvejooksul vageldusväärtusega peredes kukkuvat lesta ja sügiseks sain aru, et see mind ei aita kuidagi. Talve jooksul tegin endale VSH (Varroa Sensitive Hygiene) teema selgeks. 2022 aasta kevadel seemendasin esimesed SDI (ühe lesega seemendatud) emad ja kui kätte jõudis aeg neid emasid VSH testida, siis jäin koroonasse ja lisaks saabusid veel Poolast paarumata VSH emad, keda ma juba arvasin, et need ei tulegi. Sai siis nii, et kuni ma palavikust purjus olles Poola emasid seemendasin, testis Daniil SDI emad Tallinnas ära ja ennnäe imet, algaja õnn või misiganes, aga ühel kohalikul kollasel emal lõi 75% VSH omadust välja. Seda on nii palju, et sellelt maalt loetakse materjal juba lestakindlaks, 70% on see piir, kus võiks piisata ühest ravikorrast aastas. Ja noh, nagu algaja õnn kipub üürikeseks jääma, siis nii oligi, et leidus pealinnas keegi “tubli” inimene, kes päris palju mesilasi ära mürgitas ja loomulikult läks ka see ema kuludesse.

Sellest on muidugi jube kahju, aga kõige tähtsam on see, et kinnitust sai VSH olemasolu võimalikkus suvalises materjalis ja see, et see ka toimib. Ma täitsa mõistan mesinike umbusku selles osas ja olin ju isegi umbusklik seni kuni ise, oma silmaga mikroskoobis nägin, et osadel peredel ongi haudmes vähe lesta ja leiduv lest paljunemata ning lestale vastuvõtlikumad pered, kes tavaliselt ka meekorjes produktiivsemad, on kõik lest haudmes järglastega. Selles osas on ehk kõik isegi tähele pannud, et kõige produktiivsemad pered on enamjaolt ka kõige lestasemad. See on ka loogiline, sest haudmetegevus on ressursimahukas töö ja kui üks pere lesta pärast palju hauet välja puhastab, aga sinise silma staadiumis haue on ju sisuliselt ära toidetud haue, on jäänud ainult soojendada kuni koorumiseni, siis on ju loomulik, et see tuleb millegi arvelt.

2023 aastal jätsin esimesed viis peret täiesti ravimata. Lestasus neis peredes oli 21 sept seisuga 0,3-1% Tegin kõigis viiest perest pilti ka, kõrvale sokutasin täiesti ilustamata kujul hindamislehed, keda huvitab saab pilte suurendada.

Kindlasti teen järgmine talv kokkuvõtte kuidas senistel ravimata peredel läks ja mis seisud siis on. Arvan, et järgmine aasta on juba umbes pooled pered ravita.

Tihti küsitakse, miks pole VSH levinud, kui kõik nii ilus ja tõsi on? Noh, esiteks sellepärast, et ravimine on lihtne ja odav! Inimene on aretuse looduslikult valikult üle võtnud, aga aretustöö asemel kasutab “lihtne ja odav” lahendust. Natuke silmakirjalik, või mis? Teine põhjus on ehk see, et mesindatakse ju krantsidega, st vabapaarunud tarbeemadel kaob 50% omadust. Kui tõukoer külapeal kogemata paaritub, siis saavad kõik aru, et kutsikad on krantsid ja keegi ei räägi midagi tõugudest. Kui need krantsid omakorda pesakonna saavad, siis keegi ei mäleta, mis tõugu vanaema oli. Mesinikud kipuvad arvama, et mesilastel need asjad kuidagi teistmoodi on!

Ma ei väida et vabapaarunud emade kasutamine meetootmisel on vale, vastupidi, väga õige on! Esiteks on sellised emad “lihtne ja odav” lahendus. Teiseks, heteroosiefekt, mis peegeldub meeproduktiivsuses ja meetootjal on see ju prioriteet nr1. Selles osas on kõik õige, aga vageldades tarbeema võiks lõpetada jutud tõugudest ja mõista, et iga põlvkonnaga kaob 50% omadusest. Kui lesefoonis on 50 tõupere kohta üksainuke krantsipere siis on paarumise puhtus 50%. Umbes sama matemaatika võite leida raamatust „Tänapäeva mesindus“ lk 177. Kui nüüd vageldada 100% VSH ema ja teha sealt vabapaarund tarbeemad, siis nende VSH keskmine tase on 50% aga selleks, et mitte ravida on vaja vähemalt 75% VSH omadust. Võib ka juhtuda, et on rohkem ja annabki selle 75% välja, aga ehkupeale ei saa ju peresid ravimata jätta, sest siis on kõik alla 75% VSH pärinud pered järgmine sügis sulatuskastis.

2024 aastal vageldan tarbeemad lestakindlast materjalist, kuigi see ei anna lestakindlaid emasid, siis 50% VSH omadusest on samuti kasu. See nihutab sulatuskasti punase joone tublisti kaugemale. Näiteks toon enda kogemuse, 2022 aasta juuli lõpus sain saksast ema kellel teadsin, et peab olema kuigipalju VSH omadust. Meevõtujärgsed ribad said peresse pandud, aga hilissügisese tilgutamise jätsin tegemata. 2023 aastal meevõtu järgset ravi ei teinud ja 21. septembril oli lestasus seal peres 12,5%. Langstrothi pesakast paksult mesilasi täis, said kohe ravi selga, aga novembri lõpuks istus pere 2,5 raamil. Koondamisel võetud haudmeproov näitas 50% VSH omadust. Pean veel märkima, et pere oli grupis, kus on alati väga suur lestafoon, sealt grupist tuleb vahel kuni 50% kogu minu mesila talvekahjudest.

Emadest veel niipalju, et kollaseid minult enam ei saa, loobusin välimiku tunnuste kriteeriumist ja segasin kõik buckfasti mesilasega kokku. Mesilase värv mett ei korja ja lesta ei tõrju, seega pole mõtet oma valikuvõimalusi värviga piirata. Praegu on suurim prioriteet ravimisvabaks mesilaks saada, usun et 2026 aastal on sellega korras. Saaks ka rutem, kui võtaks lihtsalt valmis asja üle, aga ma päris nii ei taha. Teen umbes 10-15 SDI ema aastas. See on 10% mesilast ja esialgu usun küll, et see on üsna hea panus ja osalus, lisaks muidugi põhiperede testimine.

Hügieenitestidega seoses – olen läinud üle veeldatud lämmastikuga külmutamisele. Need testid on paremad, kuna mesilane ei tunne läbi haudmekannus oleva nõelaaugu, läbi torgatud nuku hemolümfi lõhna. Sellepärast on väljapuhastus mõnevõrra aeglasem ja lisaks on ka testihetke korjeolud väga suur mõjutaja, nii et selle hindamist peab veel mõtlema, ehk on parem kasutada siin hindeid protsentide asemel. Tööajakulu osas, teen päevas neli gruppi (48 pere), pluss järgmisel päeval hindamine, kuna hindamine käib kiiremini, siis on mõistlik seda teha koos laiendamisega, 48h tulemust ei hinda, ei näe sellel mingit vajadust enam.